Kuidas olemasolevas hoones energiatõhusust ja kokkuhoidu saavutada?

Olemasolevaid hooneid saab edukalt efektiivsemaks ja energiasäästlikumaks muuta, aga see protsess tuleb enne korralikult läbi mõelda, et tagada soovitud tulemus. Praeguses tavaprotsessis esineb mitmeid kitsaskohti. Õige oleks kasutada turu parimaid praktikaid ning kogenud ettevõtteid.

Oleme näinud, et ettevõtetel on huvi hoonete energiasäästlikumaks muutmise ning kulude vähendamise vastu, aga kiirustades ei saavutata soovitud tulemusi. Idee ja eelduste põhjal küsitakse pakkumisi, kuid ei defineerita seda detailideni lahti. Seejärel valitakse kõige soodsam pakkumine ning minnakse kohe edasi ehitusfaasi. Kahjuks pole sellisel viisil tulemused tagatud. See tähendab, et pärast ehitust tekivad küsimused, miks ikkagi sisekliima halb on, süsteemid koos ei toimi, kulu ei vähene ja palju muud.

Õige oleks enne protsessi alustamist selgeks mõelda, milline on mõistlik kulu, tasuvusaeg ja investeeringu suurus. Hea algus oleks luua lähteülesanne. Lähteülesanne tähendab seda, et pannakse kirja detailne tegevuste ja valdkondade kirjeldus, mida käsitleda tuleb. Sellega välistatakse igasugused eeldused ja tegevuste aluseks on tehniline dokument.

Kui eelkirjeldatu on tehtud, näeb protsess energiatõhusa hoone suunas välja järgmine:

• detailne audit
• projekteerimine
• ehitus
• seire ja tehnohooldus

Protsess peab algama tehnilisest auditist, mis kaardistab probleemkohad. Selle saab aluseks võtta lahenduste välja töötamisel. Auditi käigus tehakse ka tasuvusarvutused, mis aitavad otsustada, milliste tegevustega ja kas üldse tasub edasi liikuda. Samuti välistatakse investeeringud, mille tasuvusaeg on liiga pikk.

Teine etapp on projekteerimine. Selle faasi eesmärk on vormistada tehnilised lahendused projektiks, mida saab hinnata ning mille alusel lõpliku ehitusmaksumuse eelarvestada. Kui see etapp vahele jätta, ei pruugi soovitud tulemusi saavutada, sest toimetatakse taaskord eelduste baasil ja kirjaliku dokumendina pole ootusi ehitajale paika pandud.

Kolmandaks etapiks on ehitus. Selle käigus viiakse ellu eelmiste etappide tulemused. Seega on väga tähtis, et eelnevalt oleks kõik korrektselt vormistatud ja ehitusfaasis ei tekiks vigu ega tuleks ette üllatusi.

Viimane ehk neljas samm on seire ja tehnohooldus. Selle käigus raporteeritakse tulemus – kas see on see, mida sooviti saavutada. Samuti tagab rutiinne hooldus süsteemide töö ja tõhususe. Kui seadmeid ja süsteeme ei hooldata, siis nende tööiga väheneb ning nad ei tee tööd efektiivselt – kulu ei vähene, vaid suureneb.

Kui olete varem kokku puutunud protsessidega, kus tulemused pole olnud sellised nagu oodati, siis võtke meiega ühendust ja me saame koos leida teile parima lahenduse ning soovitud tulemuse saavutada.